Tagasi

Jõudsin tagasi oma (mitte OMA) kooli. Tunne on hea! Igatepidi.

Natuke veel õppekavast ja tunniplaanist

Mulle jäi näppu OMA kooli Year 11 õppeainete loetelu ja mõtlesin selle siin ära tuua. Viimase aasta õpilastel on õppekavas/tunniplaanis:

• 5 tundi inglise keelt;
• 5 tundi matemaatikat;
• 5 tundi loodusaineid;
• 2 tundi kehalist kasvatust;
• 1 tund inimeseõpetust;
• 3 tundi valikainet nr 1;
• 3 tundi valikainet nr 2;
• 3 tundi valikainet nr 3;
• 3 tundi valikainet nr 4.

See teeb kokku 30 tundi nädalas, iga päev 6 tundi. Valikainete hulgas on nt geograafia, prantsuse ja hispaania keel, ajalugu, majandusõpetus, muusika, kunst, draamaõpetus jne.

Võrdluseks ka teiste klasside tunnijaotusplaanid:

Year 10 õpilastel on põhimõtteliselt Year 11-ga samasugune tunnijaotusplaan. Neil on lihtsalt 1 kehalise kasvatuse tund ja 2 inimeseõpetuse tundi. Valikud on samad.

Year 9 õpilastel on tunniplaanis:

• 5 tundi inglise keelt;
• 5 tundi matemaatika;
• 4 tundi loodusaineid;
• 2 tundi kehalist kasvatust;
• 2 tundi tehnoloogiaõpetust;
• 6 tundi kunstiaineid ja 6 tundi humanitaaraineid;
  või
• 3 tundi kunstiained, 3 tundi võõrkeelt ja 6 tundi humanitaaraineid.

Year 8 õpilaste nädalaplaan:

• 5 tundi inglise keelt;
• 5 tundi matemaatika;
• 4 tundi loodusaineid;
• 2 tundi kehalist kasvatust;
• 2 tundi kunsti- ja tehnoloogiaõpetust;
• 6 tundi kunstiaineid ja 6 tundi humanitaaraineid.

OMA kooli kõige nooremate ehk Year 7 õpilaste tunnijaotusplaan:

• 5 tundi inglise keelt;
• 5 tundi matemaatika;
• 4 tundi loodusaineid;
• 2 tundi kehalist kasvatust;
• 2 tundi tehnoloogiaõpetust;
• 6 tundi kunstiaineid ja 6 tundi humanitaaraineid.

Kokku ikka 30 tundi nädalas, 6 tundi päevas.

Üks huvitav leid

Kirjutades oma lähetusest kokkuvõtet, põrkasin kokku ühe huvitava mõttega:

The Finnish education system is probably the best in the world – for Finns. But that does not mean that its lessons should be uncritically copied by others. Copying someone else’s schoolwork is not true learning. That’s why you get punished for it.

Soome haridussüsteem on tõenäoliselt üks maailma parimaid – soomlaste jaoks. Aga see ei tähendab, et seda saaks kriitikavabalt kopeerida. Teise õpilase koolitöö kopeerimine ei ole tõeline õppimine. Selle eest saab tavaliselt karistada.

Seda väärt mõtet tasub järgida…

Franklin College

Pärast Year 11 lõpus sooritatud riigieksameid (GCSE) on õpilastel valida kolme erineva variandi vahel:

• asuda tööle,
• jätkata õpinguid ametikoolis,
• jätkata (akadeemilisi) õpinguid sixth-form college‘s.

Kuna OMA koolis õpivad õpilased vanuses 11-16 ja riigieksamite sooritamisega keskhariduse omandamine ei lõpe, siis soovisin oma lähetuse jooksul külastada ka kooli, kus õpivad pisut vanemad õpilased.

Eile, 29. novembril avaneski mul võimalus külastada Franklini kolledžit. Tegemist on kooliga, kus 16-19-aastased õpilased omandavad lõplikult keskhariduse. Nagu eespool kirjutatud, nimetatakse Inglismaal selliseid koole sixth-form college‘teks. Franklini kolledži eripära on aga see, et seal koolis õpetatakse lisaks akadeemilistele kursustele ka kutsealaseid kursuseid.

Franklini kolledž tekkis 1990. aastal kohaliku koolivõrgu ümberkorraldamise tulemusel. Kui algselt oli õpilaste arv 450, siis praegu õpib koolis u 1600 õpilast. Õpingute jätkamist pakutakse kolmele sihtrühmale:

• Tase 1 – neile, kes on Year 11 lõpus toimunud riigieksamitel ebaõnnestunud. Nende õpe (peamiselt matemaatika- ja inglise keele tunnid) kestab üks aasta ja tutvustab kolledži koolielu. Õpilased, kes lõpetavad edukalt 1. taseme, saavad edasi liikuda 2. tasemele või alustada tööotsingutega. Ehk sisuliselt on tegemist sellega, et õpilased aidatakse inglise keeles ja matemaatikas järele, et nad oleksid võimelised soovi korral alustama kolledžiõpingutega.
• Tase 2 – neile, kelle riigieksamite tulemused on keskmised või on läbinud 1. taseme.
• Tase 3 – neile, kelle riigieksami tulemused on head või väga head. Sellel tasemel valivad õpilased ainult 3-4 õppeainet, mida 2 aasta jooksul süvendatult õppida (nt bioloogia, keemia, matemaatika, geoloogia / fotograafia, graafika ja näitekunst / Briti kirjandus, draamaõpetus, meedia). Õpilased, kes 3. taseme lõpetavad, lähevad tavaliselt edasi ülikooli. PS! Franklini kolledž uhkustab, et ligi 90% nende lõpetajatest jätkab õpinguid ülikoolides oma 1. eelistuse erialal.

Erinevatel tasemetel pakutakse õpilastele erinevaid valikuid. Nt kui 1. tasemel õpitakse peamiselt matemaatikat, inglise keelt ja loodusaineid, siis 2. ja 3. taseme õpilastel on valida kokku u 50 erineva õppeaine vahel. Need õppeained jagunevad kaheksasse valdkonda: 1) ettevõtlus, 2) kunst ja meedia, 3) tervishoid, 4) humanitaarained, 5) informaatika, 6) keel ja kirjandus, 7) reaal- ja loodusteadus, 8) sport. 2 ja 3. taseme erinevus on see, et 2. tasemel õpetatakse peamiselt kutsealaseid kursuseid ja 3. tasemel valmistutakse ülikooliks.

Allikas: Franklin College

Franklini kolledži külastamine läks hästi. Nad olid minu jaoks terve pika päeva ette valmistanud. Kohtusin direktoriga, sain rääkida ja kogemusi vahetada asedirektoritega ning külastasin tunde. Nägin, kuulsin, kogesin:

• mitte ühtegi loengustiilis klassiruumi;
• 90-minutilised tunnid, mille jooksul suhteliselt vähe monoloogi;
• väikesed õpperühmad (max 20 õpilast);
• regulaarsed tunnikülastused (nii asedirektorid kui ka muud kolleegid);
• arusaam, et lisandväärtus on ainuõige näitaja kooli tulemuslikkuse hindamiseks;
• õpilaste turvalisus on oluline;
• karjäärinõustamine on vajalik ja oluline;
• kaasaegne õppekeskkond, suurepärane valik õppevahendeid;
• mees- ja naisõpetajaid enamvähem sama palju;
• coachimine;
• õpilaste arengu toetamine ja pidev jälgimine;
• õpetajate professionaalse arengu toetamine ja pidev jälgimine;
• süsteemsus, järjepidevus;
• õpilaste tagasisideküsitlused iga kursuse lõpus;
• küsitluste jms tulemused on kõikidele kolleegidele avalikud (va õpilaste vabas vormis kommentaarid);
• töötajate usk, et õpilaste reeglite järgimise aluseks on kooli töökultuur;
• õpilaskesksus ka praktikas;
• mobiiltelefonidega tundides probleeme pole;
• direktor on olemas, aga peamiselt oma kabinetis;
• erivajadustega õpilaste arvu kasv (eelkõige, mis puudutab vaimset tervis);
• õpetajad “õpetavad”, admin.töötajad “kasvatavad”;
• jagatud juhtimine, st igal juhil on väga konkreetne valdkond, millega tegeleda;
• 26 töötajat on õppinud samas koolis;
• koostöö;
• klassijuhatajate asemel tuutorid, kes igaüks juhendab, jälgib ja toetab u 200 õpilast ning kes õppetöö läbiviimisega ei tegele;
• …

Franklini kolledži missiooniks on pakkuda kaasavas ja toetavas õpikeskkonnas suurepärast õpikogemust, mis inspireeriks õpilasi saavutama oma eesmärke.

Käesoleva postituse lõpetan sellega, et kui ma ütlesin, et Eesti koolijuhid üldjuhul tunde ei külasta, siis selle peale küsiti: “Mis te seal siis üldse teete?”. Leppisime kokku, et nad tulevad ja vaatavad, mida kõike me teeme. Samuti leppisime kokku, et Inglismaa haridussüsteem pole Eesti omast parem ja vastupidi, vaid need on lihtsalt erinevad. Kuid õppida on üksteistelt küll…

Millest räägivad OMA koolimaja seinad?

Tsiteerides Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktorit Viljar Arot, räägivad ja õpetavad koolimaja seinad väga palju. See, millised näevad välja OMA koolimaja seinad, on valikuliselt näha siin.

Leeds

Ümbruskonnaga tutvumine sai laupäeval jätku Leedsis.

Allikas: GoogleMaps

Wake-up call*

* Äratus!

Year 11 õpilastel täna tunde polnud. Neile anti kätte proovieksamite tulemused ja sellest kujunes tõeline spektaakel.

Viimase aasta õpilased kogunesid hommikul aulasse. Õpilaste ette oli kutsutud Humanutopia esindajad. Tegemist oli noortega (vanuses 21-25), kes korraldavad juba üle kümne aasta Inglismaa koolides erinevaid inspireerivad ja motiveerivaid koolitusi, töötubasid jms. Ka õpetajatele on neil mitmeid koolitusi.

Tänase koolituspäeva esimese poole sisu on keeruline kirja panna. Küll aga võin kinnitada, et Humanutopia noorte jutt, videod ja interaktiivsed tegevused kõnetasid OMA kooli õpilasi. Ka mind suutsid nad kuulama ja mõtlema panna. Emotsioon oli tugev. Paremaks mõistmiseks aitab ehk see näidisvideo:

Mulle tundus, et päeva esimese osa eesmärgiks oli valmistada noored ette proovieksami tulemuste teada saamiseks.

Pärast 2 tundi oli väike paus, mille jooksul ulatatigi ümbrikus kõigile õpilastele nende proovieksamite tulemused. Oli pisaraid, oli ümbrikute pooleks rebimist, oli rõõmu, oli kallistamist… Ühesõnaga emotsioonide virr-varr. Mitmed minu kõrval seisnud õpetajad ütlesid, et noored vajasid seda. Õpetajad pidasid tänast päeva “äratuskellaks”, mida viimase aasta noored mingil hetkel kõik vajavad. Kurbade nägudega ja äranutetud silmadega õpilastele rõhutati, et neil on lõpueksamiteni aega veel 7 kuud. Kõigil on veel võimalus. Kõik saavad veel pingutada… Mitu korda kuulsin, kui oma tulemustes pettunud õpilase käest küsiti ja talle selgitati nii: “Kas sa tahad, et nii juhtuks ka päris lõpetamise päeval? Kas sa tahaksid seda emotsiooni tunda siis? Kui ei, siis hakka tegutsema. Sul on veel tervelt 7 kuud. Sul on veel võimalus pingutada…”.

Pärast tulemuste teavitamist suunduti tagasi aulasse, kus Humanutopia noored jätkasid oma programmiga. Koolituspäeva teine pool keskendus sellele, kuidas järgnevat 7 kuud efektiivselt ära kasutada. Noorte huvi, tähelepanu ning kaasa mõtlemine ja rääkimine oli 100%-line.

Allikas: erakogu

Vahelduseks

Grimsby kirik oli täna õhtul eriti värviline. Kirik oli ka avatud. Ma ei saanudki täpselt aru, mis sündmusega tegu oli. Tõenäoliselt mingi jõulueelne üritus, aga samas 1. advendist märke polnud. Tänupüha?

Allikas: erakogu

Selle värvilise kiriku lähedal asus linna jõulukuusk. Pean tunnistama, et armetumat jõulukuuske ma näinud pole. Vähemalt linna keskväljakutel…

Õpilaste käitumise mõjutamisest

Käitumise jälgimisel ja mõjutamisel on OMA kooli eesmärgiks luua igas õpilases positiivne ja toetav suhe iseendaga, teistega ja kooli õppekavaga. Kokkuvõttes:

• Suhe iseendaga – õpilane, kes ei tunne end õppijana hästi ja kes usub, et ta niikuinii ei õnnestu, käitub tõenäoliselt sobimatult ja teeb seda korduvalt.
• Suhe teistega – kõiki käitumisi tuleb mõista konkreetses kontekstis. Peaaegu alati on sobimatu käitumise taga erinevad ja mitmed suhted (kaasõpilastega, koduga, õpetajatega, töötajatega jne).
• Suhe õppekavaga – õpilase käitumine ja kooli õppekava on lahutamatult seotud. Õpetajad, kes mõtestavad õpetatavat ja jõuavad niimoodi iga õpilaseni (loe: võimalikult paljude õpilasteni), kogevad tõenäoliselt oma tunnis vähem õpilaste sobimatut käitumist.

Õpilaste tunnustamise tingimused ja kord

Õpilaste premeerimisel kasutatakse punktisüsteemi Vivos. Punkte kogutakse peamiselt vastavalt oma käitumisele. Käitumisel võetakse arvesse kooli 6 väärtuse (eneseteostus, toetus ja tugi, sihikindlus, iseseisvus, austus, entusiasm) reaalset avaldumist õpilaste käitumisel koolipäeva jooksul. Õpilastele panevad punkte õpetajad ja teised koolitöötajad. Punkte saab Vivo “poes” vahetada mitmete erinevate asjade vastu, nt saadaval on asju koolitarvetest kuni sportimisvahenditeni. Lisaks on võimalus oma punktid vahetada ujumispääsme vastu või annetada need rahaliselt heategevusele.

Lisaks punktide andmisele kuulutatakse välja “Kuu parim õpilane” / “Kuu parim õpilastöö”. Sellise tunnustamise eest vastutavad lennujuhendajad koostöös õpetajatega. Mõned näited:

Allikas: erakogu

Tunnustamise kolmas tasand on “Pitsa direktoriga”. Igal perioodil kutsutakse direktoriga pitsat sööma need õpilased, kelle käitumine ja/või areng on olnud silmapaistev.

Tunnustamise järgmisel tasandil antakse välja tiitel püüdlemise/pürgimise eest. Kolm korda õppeaastas tunnustatakse neid õpilasi, kes on kõige rohkem käinud koolis, keda iseloomustab täpsus ja pingutamine ning kelle käitumine peegeldab kooli väärtusi.

Tunnustamise viimasel tasandil korraldatakse iga õppeaasta lõpus tunnustusüritus, kus premeeritakse neid õpilasi, kes on hästi õppinud ja/või panustanud kooliellu ja/või saavutnud mõne muu silmapaistva tulemuse.

Õpilaste mõjutusmeetmed

1. Suuline hoiatus – Näiteks “Ma hoiatan sind. Kui su käitumine ei parane, siis järgmisel korral pead jääma 10 minutit peale tundi.”.
2. 10 minutit jäämine peale tundi – Peale tundi 10 minutit viibimine klassiruumis. Jälgimise eest vastutab õpetaja, kes seda otsustas.
3. 20 minutit jäämine peale tundi – Peale tundi 20 minutit viibimine kokkulepitud ajal ja ruumis teatud töötaja jälgimisel (nt lõunaajal lennujuhendaja juures või rahunemise toas).
4. 40 minutit jäämine peale koolipäeva lõppu – Õpilane eemaldatakse kohe tunnist ja viiakse rahunemisruumi. Kui tunnid saavad läbi, peab õpilane koolis veetma veel 40 minutit. Sellise mõjutusmeetme korral informeeritakse koheselt ka vanemaid, nt sms-i kaudu. Sõnumisse on lisatud, et kool ootab vanemaid koosolekule järgmise 2 koolipäeva jooksul. (Märkus: need ongi need lühikesed kohtumised vanematega, millest olen varem kirjutanud).

Nii on kirjas “Õppimise ja õpetamise käsiraamatus”. Praktikas olen aga näinud:

1. Suuline hoiatus – Näiteks “Ma hoiatan sind. Sa oled teinud vale valiku, sa käitusid sobimatult. Järgmisel korral lähed teise kohta istuma!”.
2. Õpilase teise kohta istuma panemine.
3. Tunnist eemaldamine. Seejärel räägib lennujuhendaja õpilasega, kes vabandamise ja reeglitega nõustumise korral saab tagasi tundi minna. Vastasel korral viiakse õpilane rahunemisruumi ja tavalisele koolipäeva pikkusele lisandub 40 minutit. Kui õpilane seal ei rahune ja tema käitumine ei parane, viiakse ta tagajärgede tuppa. Sellisel juhul viibib ta tagajärgede toas ka järgmisel koolipäeval. Vanemad peavad igal juhul kooli tulema.

Tuletan lihtsalt meelde, et kui õpilane hilineb 3 korral 5 järjestikuse koolipäeva jooksul, siis ka tema peab ühe päeva veetma “tagajärgede toas”. See tähendab õppimist ühes väikeses ruumis ja klassikaaslastest eraldi. Päev algab ja lõpeb teisel ajal. Lõunapaus on ka eraldi ja muul kellaajal.

Jälle üks tore mõte…

OMA koolis jagunevad õppeained 9 valdkonda: inglise keel, matemaatika, loodusained, informaatika, võõrkeeled, tehnoloogia, humanitaarained, kehaline kasvatus ja kunstiained. Igas valdkonnas on õpetajad kokku leppinud visiooni, mis on kooskõlas kooli õppekava eesmärkide ja sihiga. Ainevaldkondade visioonid on koolis ka nähtaval kohal. Mõned näited:

Allikas: erakogu